From 28.04.2004 to 17th August i was on a trip, trying to hitchike to the Holy Land, Jerusalem. These are the pictures from this trip. One day there will be english commentary.
Pildid on läbi käinud “turvakontrolli” ja need üksikud pildid, mis päris läbi ei valgustatud ja millest midagi võib tuletada on siis välja toodud.
ETV saade “Ajalik ja ajatu”, kus sellest natuke räägin.
http://arhiiv.err.ee/guid/201105231007415010010002081001517C41A040000005764B00000D0F010448
Plaan oli minna häälega Tallinnast Jeruusalemma. Minnes ostsin enda toidu tavaliselt ise, tagasi tulles sõltusin enamasti teiste armust. Põhimõtteliselt otsustasin mitte ööbida hotellides vms. asutustes. Läbitud maad ja linnad koos transpordi kommentaariga: Tallinnast 2004. aasta 27. aprilli hommikul, kell 11 Pärnu maantee ääres, Pärnu, Läti, Leedu, Poola (Rzezov), Slovakki, Ungari, Rumeenia (pool teest sai läbitud ühistranspordiga, kuna hääletamine on kommetekohaselt tasuline ja tekkis olukord, kus rikka sakslase välimuse pärast nõuti! raha), Bulgaaria (ka kriminaalsed elemendid, kuigi rahulikumad. Sõitsin läbi bussi ja rongiga), Kreeka (Tessalonika, Ateena, tagasi Tessalonika, Ouranupoli, Püha Mäe lähedal, Türgi, Istanbul, Osmanie, Süüria piir, Antalya, Ankara, Iskenderun, Mersin, Antalaya, Istanbul, Püha Maa, 28. mai: Jerusalem, Betlemm, Naatsaret. Tagasiteel: Istanbul 27.juuni, Kreeka, Tessalonika, Itaalia, Rooma, Frankfurt, Hannover, Braunscweig, Poola, Leedu, Vilnius, Läti, Eesti, Tallinn 17. juuli.
Südamlik tänu Laglele, õde Vojtechale, Jaanile, isa Arthurile Ateenas (imeline ooperilaulja ja kokk), Paul Gikasele ja piiskop Theoliptosele ja seminaristidele Byronile jt. Ortodoksi patriarhaadist, birgitiini õdedele Betlemmas, Roomas ja Pirital eriti ema Teresale, õde Catherine’le ja Angelicale, Columbinale Antalyas, isa Felixile, isa Jackile ja Danielile Ankaras, isa Jacques’ile, Jaanikale ja Azizile Betlemmas, Msgr. Charles’ile Roomas, Msgr. Zurbriggenile ja Msgr. Charles’ile Vilniuses, isa Reinule ja Christophile, Jaanole, isa Vellole, kõigile kes küüti, öömaja ja toidupoolist andsid, ilma selleta oleks palju raskem olnud, veel tänu Mariinale, Toivole ja Ehale, Helile, Olavile ilusate kirjade eest, vanematele ja vanavanematele, Mailile, Kristale, Mailele ja Ivole ja kõigile teistele kes palvetes ja mõtetes toeks olid.
Muidugi algas kõik nagu ikka Läti, Leedu ja Poolaga. Rännak oli kiire ja tihti reisisin pimedani, isegi keskööni välja. Leedu läbisin nii, et astusin kohe pärast Lätit peale ja enne Poola piiri astusin autost maha – muidugi sain rekka peale. Kõiki kohti ja muud mõõtsin sellega kuidas see aitab mul paremini sihtmärgini jõuda. Tegin ühe väikese sooja lõunasöögi oma sünnipäeva puhul Slovakkias. Sain 23 aastaseks. Muidu sõin ikka oma torbikust mingit körti ja saia. Pärast ka igasugu sooje saiatooteid.
- Esimene pilt metsikust Rumeeniast. Teise pildi peal minu jaoks juhuslik laulatus Cluj-Napoca’s. Rumeenia paistis silma ka mõneti erineva kultuuri poolest. Tundus hirmutavam ja metsikum. Siin ei tahtnud küll kuskil taeva all magada, aga just Cluj-Napoca’s pidin veetma öö surnuaial. Linnas kuskil selleks kohta ei olnud. Maa muidugi imeilus, aga palju kuritegevust ja vaesust. Sama öeldi Bulgaaria kohta ainult inimesed on rahulikumad. Aga Rumeenia oli ka esimene koht kus sain öömaja. Vanem mees – kreeka-katoliiklane- tuli pärast liturgiat ligi ja hakkas huvi tundma ja sealt juba edasi teiste inimeste juurde. Sofias kohtasin varasel hommikutunnil omapärast korealast, kellega reisimuljeid vahetasime. Ta rääkis kuidas tal oli Istanbulis rahakott ära varastatud ja siis lähedalseisvad türklased olid omavahel talle korjanduse teinud. Tõin meile mõlemale lähedalasuvast hotellist linnakaardid.
- Nüüdseks väga udune vaade Tessaloonika (Saloniki) koguduse saaliruumi aknast. Imeilus peatumiskoht. Kus olin ka ühe öö tagasitulles. Preester oli kirjutanud mu rännakust ka koguduse ajalehes. Seal ööbides lugesin innuga Pauluse kirju Tessalooniklastele. Kreekasse jõudes tajusin kuidas olin EU-s, kuhu ka Eesti oli vahepeal astunud. Siin olen tsiviliseeritud pinnal – oktsidendis. Mitte tingimata sõbralikum või parem, pigem segasem ja pinnapealsem, aga veel tuttav keskkond, kindlate reeglite ja bürokraatiaga. Ja ka palju kallim. Kreekas oli tass kohvi kuni 2 euri, mõnes kohas pidi olema isegi 3. Kõndisin ühe kohalikuga kogudusest ja ta rääkis et neile läheb elu ka väga kalliks.
Kõige suurem elamus missal senimaani on kreekakeelsel. Seda kuulates kaovad sajandid ja tekib tunne, et apostel Paulus ise oli just linnas ja on nüüd edasi läinud, jätkates oma misjonireisi. Pärast oli ka kreekakeelne roosipärg. Imeline! Mis oleks kui taastaks kreekakeelse liturgia?
Ateenas on vaba aega ja teen ühe turisti rännaku. Käin mäeotsas Akropolisel. Sissepääs maksab palju ja see on paganlik koht. Ehk järgmine kord. Käimas on mai kuu ja tõus mäkke oli päris kurnav, rääkimata rännakust mis seljataga ja mis veel ees võib olla – parem puhkan. Vaatan väljakut kus esineti kõnedega. Tagasi tulles peatumispaika loen, et Paulus oli seal üritanud ka kõnet pidada. Koht on ka 1 aasta hiljem silme ees.
- Konstantinoopolis, sõites üle Bosporuse kanali vaade Aasia peale.
- Teine öö Konstantinoopolis. Esimesel ööl andsid peavarju kohalikud lahked türklased. Edasi liikusin seal ühistranspordiga. Siin palvekoda raudteejaamas, kus kohtasin veel üht toredat türklast, kellega sai siunatud muuhulgas ikka seda sõda Iraagis. Kõrvalpildil üks kiisu öises puhkeruumis, kuhu lasti piletiga inimesi.
- Peetruse grott, linnas mis kandis nime Antiookia. Praegu Antakya. Siin käisid koos apostlid Peetrus, Barnabas ja Paulus. Öeldakse, et maailma esimene kirik. vt. Apostlite Teod 11,26. Järgnevatel piltidel grott väljastpoolt, innavaade ja Süüria liturgia.
- Ankaras koos jesuiidi paatri isa Jacki ja Danieliga.Ootasin peaaegu nädala Süüria viisat, mis lõpuks jäigi saamata.
- Tagasi Konstantinoopolis, Hagia Sofia muuseumi ees ja sees.
