Kloostri ülemõde Iirimaal on suremas oma 97. eluaastal. Õed on kogunenud ta voodi ümber, et temaga hüvasti jätta ja ta lahkumine võimalikult meeldivaks teha. Talle pakuti kuuma piima juua, aga ta keeldus. Üks õde võttis klaasi ja viis tagasi kööki. Seal tuli tal meelde viskipudel, mis neile jõuludeks kingiti. Ta avas pudeli ja valas sealt heldelt piimaklaasi. Ta läks tagasi surija juurde ja tõstis klaasi ta huultele. Ülemõde võttis sõõmu, siis veel natuke ja lõpuks jõi kogu klaasi tühjaks.
“Hea õde,” kõnetasid teda noored õed, “ütle palun meile mõni tarkus, enne kui sa sured.”
Ta tõstis oma pea voodilt ja vaga näoga ütles, “Ärge müüge seda lehma.”
