Mitu sajandit tagasi otsustas paavst kõik juudid Itaaliast välja saata. Juutide seas aga tekkis suur hädakisa, niiet paavst nõustus nendega läbi rääkima. Ta otsustas väidelda nende juhiga. Kui nad võidavad, siis nad võivad jääda. Kui aga tema võidab, siis nad peavad lahkuma.
Juudid said kokku ja otsustasid saata ennast esindama vana, kuid targa rabi Moishe.
Kuid rabi ei rääkinud sõnagi itaalia keelt ja paavst ei rääkinud jiddišit, niiet nad pidid hääletult väitlema.
Valitud päeval istusid nad minut aega vaikuses, kuni paavst näitas kolme sõrme. Rabi vastas samalaadse vibutusega. Siis keerutas paavst sõrme oma pea kohal, mille peale rabi näitas maa poole, millel ta istus.
Siis tõi paavst armulaualeiva ja veinikarika. Rabi võttis välja õuna. Selle peale tõusis paavst püsti ja tunnistas oma lüüasaamist. Juudid ei pidanud lahkuma.
Pärast kardinalid küsisid, et mis siis ikkagi juhtus. Paavst vastas: “Algul ma hoidsid püsti kolme sõrme, et näidata Kolmainsust. Mille peale ta näitas, et on ainult üks Jumal mõlemale usule. Siis ma viitasin, et Jumal ümbritseb meid kõiki, kuid tema näitas, et Jumal on siinsamas, meie keskel. Ma tõin hostia ja veini , sest Jumal andestab kõik meie patud, kuid tema võttis välja õuna, et tuletada mulle meelde “pärispattu”. Sellega oli ta mu võitnud ja ma pidin alla andma.”
Ka juudid küsisid rabilt, et kuidas tal ikka õnnestus võita, millele ta vastas: “Mul pole aimugi. Algul näitas ta kolme sõrme, et meil on aega kolm päeva, et Itaaliast ära minna, millele ma vastasin, enam vähem, et “tõmba uttu”. Siis ta vehkis, et kogu maalt saadetakse juudid välja, kuid ma ütlesin, et me ei liigu mitte kuskile.”
“Ja siis, mis edasi?”
Rabi vastas: “Ta võttis välja oma lõuna ja mina võtsin välja enda oma.”
