Klaara, kiriku klatšija ja isemääratud moraali tõlgendaja toppis pidevalt oma nina teiste inimeste asjadesse. Paljudele oli see tegevus vastumeelt, aga teda kardeti piisavalt palju, et talle etteheiteid ei tehtud.
Ta tegi vea, kui ta süüdistas uut koguduseliiget, Pauli, alkoholismis, pärast seda kui ta nägi tema autot kohaliku baari ukse ees seisvat. Ta kuulutas seda uudist Paulile ja kõikidele, kes teda kuulasid, et kõik teaksid, mis teoksil on.
Paul oli aga mees väheste sõnadega; ta kuulas seda juttu ja läks sõna lausumata minema.
Ta ei hakanud asja eitama või ennast seletama või kaitsma. Ta oli täiesti vait. Hiljem samal õhtul parkis Paul oma auto Klaara maja ette ….
ja jättis selle sinna kogu ööks.
