Ühel kaugel maal elades avastas Peeter, et ta on ainuke luterlane läbini katoliiklikus külakeses. Muidu polnud eriti probleeme, aga naabritele oli vastumeelt tema reedene liha grillimine. Kuna seal reedeti liha ei söödud, siis tekitasid need lõhnad nii mõnelegi suurt vaeva. Saadi kokku, et leida mingi lahendus. Lõpuks mindi mehega rääkima. “Peeter, kuna sa oled meil siin üksinda ainuke luterlane ja lähim luteri kirik on ka päris kaugel, siis kas ei tahaks meie kirikusse üle tulla?” Peeter mõtles asja üle ja leidis, et see ei ole paha mõte. Räägiti preestriga ja lepiti kokku.
Lõpuks oli tähtis päev käes ja vaimulik lasi Peetril põlvitada. Ta pani oma käed tema peale ja ütles: “Sa sündisid luterlasena, sa kasvasid üles luterlasena, aga nüüd,” vibutades viirukid tema pea kohal ütles, “nüüd oled sa katoliiklane!” Peeter oli õnnelik ja naabrid samuti.
Järgmisel reedel, kui oli käes lõunaaeg tundis naabrid jälle grillitud liha lõhna Peetri aiast. Naabrid tahtsid minna talle asja seletama, aga kui nad kohale jõudsid kuulsid nad Peetrit grilli juures lausuvat: “Sa sündisid lambana, kasvasid üles lambana, aga nüüd”, loopides soola liha peale, “NÜÜD oled sa KALA!”
