Koostanud Vello Salo
alba, pikk valge (tav linane) rüü, liturgilise riietuse osa.
angelus e inglipalve, hommikul, keskpäeval ja õhtul Ju-mala inimesekssaamist meenutav rahvalik palve (3x Ave Maria) ja vastav kirikukellade märguanne.
apokrüüfid, apokriiva, e-keelsetes piibliväljaannetes ja mujal a-eks nimetatud tekste peab katoliku kirik Piibli *kaanonisse kuuluvaiks (ega nimeta a-eks).
apostellik administraator, paavsti poolt nimetatud ja otseselt Pühale Toolile alluv kirikuelu korraldaja. Eesti on olnud al. 1924 a. administratuur, mis on sageli *piis-kopkonna moodustamise eelaste.
aunimetused, paavsti poolt vaimulikele antavad tiitlid: T. Pühaduse kaplan; auprelaat; apostellik protonotar.
beatifikatsioon, õndsakskuulutamine, vrd *kanonisatsioon.
benediktlased, 6. saj. Nursia Benedictuse as. kloostri-ordu liikmed (2006: 8000 venda, 17000 õde). Eestis on tegutsenud sama reeglit järgivad *tsistertslased.
birgitiinid, 14. saj. Rootsis Birgitta Birgersdotteri as. nais- ja meesharuga kloostriordu liikmed (2006: ~1000). Eestis 1407-1575 ja al. 1994.
Bütsantsi riitus, Konstantinoopolist pärinevate *riituste koondnimetus.
diötsees *piiskopkond.
dominiiklased, jutlustajavennad, 13. sajandil Hispaani-as Domingo Guzmani as. *kerjusmunkade ordu liikmed (2006: üle 6000). Eestis 1219-1560 (Tallinnas, Tartus, Rakveres, Narvas), 1799-1860 ja al. 1996 Tallinnas.
eesmärk pühitseb abinõu, alusetult jesuiitidele omista-tud õpetus.
ekskommunikatsioon, sakramendiosadusest väljaarva-mine (erandiks meeleparanduse sakrament), raskeim kiriklik karistus süüteo eest, mida süüdlane keeldub kahetsemast (e. pole ei kirikust väljaheitmine ega *kirikuvanne).
eksortsism, kurja vaimu väljaajamise riitus.
ekstsellents, kõnetlussõna *piiskopi puhul.
Ema Teresa õed *Halastuse Misjonäride Ordu.
eminents, kõnetlussõna *kardinali puhul.
evangeeliumi nõuanded, kuulekus, vaesus, karskus (rahvalikult ‘mungatõotused’).
ex opere operato (ld ‘tehtud teost’) tähendab sisuliselt, et skr-dis jagab armu Kristus, mitte skr-i jagav inimene.
felitsiaanid, 1857 Varssavis as. Püha Cantalice Felixi Õdede kongregatsioon. (2006: 2800). Eestis al. 1995.
frantsisklased, 13. saj. Assisi Franciskuse as. *kerjus-munkade ordu liikmed (2006: 32500 venda). Eestis 1466-1560 (Viljandi, Rakvere), 1931-77 ja al 1993.
Fulco, ~1165 eestlaste piiskopiks pühitsetud *benedikt-lane. Fulco Eestis viibimise kohta puuduvad teated.
Halastuse Misjonäride Ordu, 1950 Kolkatas (ingl Cal-cutta) Ema Teresa as. vaeseid abistav naisordu (2006: 4900 õde). Eestis al. 1992.
hostia, ka oblaat, armulaualeivake.
IHS, ka I.H.S., lüh 1) Jeesus (< kr IH[SOU]S); 2) in hoc signo (ld) selle märgiga (st ristimärgiga); 3) in hoc salus selles on pääsemine.
indulgents, ajaliku patukaristuse amnestia neile, kes on patusüü meeleparanduse skr-dis andeks saanud.
inkardinatsioon, *kleeriku kohustuslik kuuluvus piis-kopkonda v mõnesse teise kiriklikku institutsiooni.
inkvisitsioon, ajal, 1. uurimismenetlus õigeusklikkuse tuvastamiseks; 2. õ-st uuriv kirikuamet 1542-1908 (praeguse *kuuria õpetusameti eelkäija).
interdikt, jumalateenistuste pidamise keeld.
Jeesuse Püha Vere Õdede Kongregatsioon *Kalleima Vere Õesk.
jesuiidid, 1540 Hispaanias Iñigo de Loyola as. misjo-niordu liikmed (2006: 19000). Eestis 1583-1625 (roots-laste poolt pagendatud) ja 1921-1970.
Johannes Esto Ühing, katol. kirjastus Tartus, as. 1994.
kaanon (kr ‘mõõt, kord, reegel’), 1. Piibli raamatute loend; 2. (Lad.) Armulauateenistuse keskosa; (Bütsant-si) 9- või 8-osaline palvelaul; 3. kirikuõiguse säte; ka-nonisatsioon, pühakuks kuulutamine; kanoonik, toom-kapiitli liige.
Kalleima Vere Õeskond (ka Jeesuse Püha Vere Õ.), as.1845 Šveitsis (2004: 227 õde), Eestis al. 1995.
kaputsiinid, *frantsisklaste ordu haru (2006: 11000). Eestis 1931-1977.
kardinal, paavsti nimetatud järgmise paavsti valija.
katedraal, piiskopikirik, p-konna pea- e toomkirik.
katoliku kirik, roomak. k., vanim ja suurim (> 1 mrd usklikku) ristiusu kirik. Õpetus rajaneb Piiblil ja sellega lahutamatult seotud Pühal pärimusel (ap. suktsessioon), mille hoidmine ja tõlgendamine on k.k-u pädevuses. K.k-u pea on paavst, kes juhib k.k-t koos *piiskoppidest koosneva *Kirikukogu e. kontsiiliga. *Kardinalide ees-istumisel tegutseb k.k-u keskvalitsus e *kuuria. Jaguneb territoriaalselt piiskopkondadeks (2006: 2770), kirikliku korralduse põhjal 21 *riituseks e osakirikuks; suurim on ladina riitus (2006: 94 % piiskoppidest).
kerjusmungad, ajal almustest elatuvate vaimulike ven-naskondade nimetus 13. sajandil.
kinnitamine, sakrament, mille ladinakeelne nimi on küll confirmatio, ent Eesti katoliiklased ei tarvita mõis-teid konfirmatsioon ja leer. Bütsantsi riituses on selle skr-di nimeks salvimine.
kirikukogu, kontsiil, piiskoppide ametlik nõupidamine, piirkondlik või oikumeeniline e üleüldine (kogu Kirikut hõlmav). 21. e Vatikani II k. oli 1962-65.
kirikuvanne, ekskommunikatsiooni rahvalik nimetus. Katoliku kirikus k-t pole.
kleerik, vaimulik (diakon, preester või piiskop); kleri-kaal-, ainult vaimulikest koosnev (kongregatsioon).
koadjuutor, abipiiskop (kellele võidakse anda õigus pä-rida ametikoht).
konfirmatsioon *kinnitamine.
kongregatsioon, 1. üks vaimuliku vennas- või õeskonna liik; 2. *kuuria amet või osakond; 3. teatud ordusse kuuluvate kloostrite liit.
konklaav, 1) paavsti valiv kardinalide kolleegium; 2) paavsti valimise ajaks välisilmast eraldatud ruumid.
konkordaat, leping kiriku ja mõne riigi vahel kiriku ja riigi vahekorra reguleerimiseks.
kuuria, Rooma k., kat. kiriku keskvalitsus (rahv „Va-tikan”), koosneb Riigisekretariaadist ja 9 ametist v mi-nisteeriumist (õpetus-, idakirikute, kultuse ja sakramen-di-, kanonisatsiooni-, piiskoppide-, evangelisatsiooni- [misjoni-], vaimulike-, ordude-, haridus-), 11 nõuko-gust (ilmikute-, kristlaste ühtsuse, perekonna-, õigluse ja rahu edendamise, uskkondadega suhtlemise, karita-tiivse tegevuse, migratsiooni-, tervishoiutöötajate, sea-dustekstide tõlgendamise, kultuuriküsimuste, massimee-dia-) ja 3 kohtust – Apostellik Pönitentsiariaat, Signa-tura Apostolica, Rota Romana.
Kärkna *Valkena.
leer *kinnitamine.
lefebvrelased *skisma.
legaat, paavsti saadik (pms eriülesande täitmiseks).
Lihula klooster *tsistertslased.
Maarjamaa, 1. 13. saj. Riiast missioneeritavale alale antud nimi; 2. katoliiklik kirjastus, as. 1962 Saksamaal.
mariaanid, 1673 Poolas as. klerikaalkongregatsioon (2006: 500 liiget). Eestis 1993-99.
metropoliit, kirikuprovintsi esipiiskop.
monsignore (ka monsenjöör), kõnetlussõna piiskoppi-de ja prelaatide puhul.
monstrants, hrl oreoolikujuline ehisriist pühitsetud ar-mulaualeiva liturgiliseks austamiseks.
neokatehhumenaat, 1962 Madridis tekkinud liikumine, mis seab osavõtjaile (2006: üle 200000) sihiks 15 a pik-kuse vaimuliku koolituse. Eestis al 1994.
noveen, üheksal päeval järjest toimuv palve v teenistus.
nuntsius, paavsti esindav diplomaat, suursaadik. Võib samas täita ka ajutise *ap. administraatori kohustusi (nt Eestis 1992-2005).
Opus Dei (‘Jumala Töö’), 1928 Hispaanias Josemaría de Balagueri as. vaim. vennas- ja õeskond, al 1982 *per-sonaalprelatuur (2006: > 87000 liikme). Eestis al 1996.
ordu, teatud liiki vaimuliku vennas- või õeskonna nime-tus (Eestis nende kõikide rahvalik üldnimetus).
Padise klooster, *tsistertslased.
patriarh, teatud *metropooliate peapiiskopi ametinime-tus; p-aat, p-i amet; temale alluv osakirik.
patukustutus, katoliku kirikus tundmatu, kuid Eestis temale omistatud mõiste. (Pattu võib andeks anda, seda kustutada on võimatu.) Vrd * indulgents.
personaalprelatuur, eristaatusega piiskopkonnasarna-ne, kuid mitteterritoriaalne kiriklik orgnisatsioon, mis allub *piiskoppideametile. Esimene personaalprelatuur (*Opus Dei) loodi 1982 ning on praeguseni ainus.
piht, patutunnistus (meeleparanduse skr-di osa); rhv sa-ma, mis *meeleparandus; pihiisa kõnek pihte kuulav vaimulik; pihitool, kabiin üksikpihi kuulamiseks.
piiskop, apostlite ametijärglane; titulaarp., muuks kui piiskopkonnapeaks pühitsetud mees (nt nuntsiuseks, ko-adjuutoriks, administraatoriks), kellele antakse „tiitliks“ mõne kunagi olemas olnud p-konna nimi; p-kond, diöt-sees, Kiriku territoriaalne põhijaotus, p-ile alluv osa-kirik; p-pideamet, üks *kuuria ametkondi.
Pirita klooster (vt birgitiinid), al 2001; külalistemaja ja konverentsikeskus.
prelaat, piiskoppide ja kirikl. aukandjate koondnimetus.
priimas, riigi territooriumiga samastuva kirikuprovintsi *metropoliit.
protonotar *aunimetused.
Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsioon *Tšehhi õed.
riitus, 1. kiriku poolt kinnitatud liturgiline talitus; 2. ise-seisvat kiriklikku korraldust järgiv kat. kiriku osakirik (albaania, armeenia, bulgaaria, etioopia, italo-albaania, kaldea, kopti, kreeka, ladina, malabari, malankari, maro-niidi, melkiidi, rumeenia, ruteeni, slovakkia, süüria, uk-raina, ungari, valgevene, vene, kokku 21).
ristitee, via crucis, 1) vaga komme, käia koos Kristu-sega läbi tema ristitee, mis on jagatud 14 peatuseks; 2) kirikus v mujal üles seatud r-d kujutavad 14 pilti, reljee-fide v skulptuuri.
skisma, paavstile allumisest (või alluvatega läbikäimi-sest) keeldumine (nt lefebvrelased).
surisakramendid, surijale ühekorraga jagatavad kolm skr-i (meeleparandus, haigete salvimine, armulaud).
tabernaakel, kapike armulaualeiva säilitamiseks.
Tartu Katoliku Kool, as. 1993, ainus kat. kool Eestis.
titulaarpiiskop *piiskop.
templipüha, kiriku nimepäev (selle pühaku või kiriku-püha päev, kelle/mille nime kirik kannab).
toomkapiitel, kanoonikutest koosnev piiskopi nõukogu; t-kirik, piiskopikirik, katedraal.
tsistertslased, 1098 Prantsusmaal kolme *benediktlase as. kloostriordu liikmed (2006: 2900). Eestis 1228-1560 Valkena (Kärkna) ja Padise mees-, Tallinna, Tartu ja Lihula naiskloostrid.
tsölibaat, Jumalariigi täielikuks teenimiseks tõotatud eluaegne vallalisus; on piiskopiks (ja võib olla ka diako-niks või preestriks) pühitsemise eeltingimus.
Tšehhi õed (*Pühima Neitsi …), 1859 Olomoucis as. *frantsisklased (2006: 37 õde). Eestis 1936-87, uuesti al. 1997.
uniaadid, 1) Bresti kirikukogul 1596 r-kat kirikuga ühi-nenud ortodoksid; 2) rhv paavsti kirikupeana tunnusta-vate idakirikute usklikud (meil: al 1991 Tallinna ukrai-na kogudus).
urbi et orbi, (ld) [Rooma] linnale ja maailmale (paavsti õnnistusvormel)
Valkena klooster, 1228-1560 praeguse Kärkna lähedal asunud *tsistertslaste klooster. Hävis Vene-Liivi sõjas.
vigiil, õhtune jumalateenistus suuremate pühade eel.
õndsakskuulutamine, beatifikatsioon. Vrd kanonisatsioon.